teisipäev, 9. veebruar 2010

Surm

Hiljuti rääkisin ühe töökaaslasega kahel väga huvitaval teemal: surmanuhtlus ja eutanaasia.
Mäletamist mööda olen ka siin kunagi surmanuhtluse koha pealt sõna võtnud, eutanaasia kohta ilmselt mitte. Aga, kokkuvõtlikult:
1) Surmanuhtlus ei/jah - teemat peaks võtma eelkõige juriidiliselt ja alles siis inimlikult. Kaks aspekti: esiteks teevad inimesed vigu ja teiseks oleks surmanuhtlusi palju vähem, kui otsuse teinu peaks ise ohvril kujundlikult öeldes pea maha lööma.
Kuna inimesed teevad vigu, pole harv juhus vale mehe süüdimõistmine. Kui see vale mees veel ka hukatakse, on põhimõtteliselt tegu mõrvaga. Pealegi pole kellelgi õigust teise elu üle kohut mõista. Jah, ma nõustun sellega, et maailmas eksisteerib inimmonstrumeid, kellede puhul peaks kaks korda mõtlema, kas nende olemasolu meie ümbritsevat kuidagi rikastab. Ent see on jällegi inimlik aspekt, mis meie süsteemis ei tööta. Olen kahe käega seaduste karmistamise poolt (karistused) ning arvan, et vanglad peaksid olema rohkem nagu vanglad ja vähem nagu kolmetärnihotellid, ent kellegi tapmine probleemi ei paranda. Kui tegemist oleks ühiskonnatüübiga, milles eksisteerib veritasu, oleks selline asi mõistetav ning iseenesest toimiv. Ent meie kontekstis pole surmanuhtlus õigustatud.
Fighting for peace is like fucking for virginity, pardon my French.
2) Eutanaasia - ei/jah: olen ideeliselt eutanaasia pooldaja elik piinlevaid inimesi või vegeteerivaid juurvilju, kes ainult torude abil elavad, ei peaks nende tahte vastaselt elus hoitama. Ent samas olen alati juhindunud ühest ääretult lihtsast tõest: Do what ye will, if it harms none. Teisisõnu peaks igal inimesel olema vabadus teha, mida iganes ta soovib, ilma sellega kedagi teist haavamata/mõjutamata, olgu see siis nii reaalne, kui tahes. Inimesel on vabadus teha enda eluga, mida ta soovib, eutanaasia tähendab aga põhimõtteliselt teisele inimesele enda tapmise külge pookimist, olgu eesmärgid nii üllad, kui nad on. Enesetapp on lahendus, mitte eutanaasia - see tähendab "nupulevajutaja" jaoks ikkagi kellegi elu võtmist. Pealegi looks see potentsiaalselt võimaluse mõrva/medical practice gone wrong'i eutanaasia pähe presenteerida, mis ehk poleks kõige positiivsem.
Sellised morbiidsed mõtted.

1 kommentaar:

Aap ütles ...

Eutanaasia juures peaks arvestama ka seda, et tegelikult tahab valdav enamus inimesi kui mitte varem, siis oma viimse hingetõmbe juures elada. Olgu siis seis kui vilets tahes aga päris viimsel hetkel tahab inimene elada ja sellest aspektist on eutanaasia alati ebaeetiline. Eetiliseks teevad selle majanduslikud kaalutlused - juurvilja elu lõpetamine, et jätkuks ressursse nooremaid ja võimekamaid päästa jne. Kõikide selliste asjade juures on tglt määrav moraalne miinimum, mis sõltub otseselt ühiskonna mentaliteedist, mis tuleneb heaolu tasemest. Hiinas lõhutakse lapstööjõu jalad, et nood ära ei põgeneks, Ameerikas 30 is the new 18.
Arvan ma.