neljapäev, 26. november 2009

Eile tuli meediakasutuse praktikumis teemaks Pulleritsu AIDSi-artikkel. Siinkohal ma seda teemat kommenteerima ei hakka, seal on paljutki, mida ma ei tahaks hinnata enne, kui oleme tema enda kommentaare kuulda saanud.

Aga - teema läks edasi TÜÜE uue pärliga, Täna joome ja seksime, homme teeme aborti! kampaaniaga. Niisiis, tegemist on järjekordse sotsiaalkampaaniaga, mille eesmärgiks on tõsta noorte teadlikkust probleemist (loe: jagada TÜÜE logoga kondoome). Kas tegemist on varjatud reklaami või propagandaga, see on igaühe isikliku arvamuse küsimus; palju olulisem teema on: kellele on selline kampaania suunatud?

Need, kes pole kirja saanud, siin see on:

Iga eestlane joob aastas ära keskmiselt 12 liitrit absoluutset alkoholi!

Kokku on Eestis HI-viirus diagnoositud 7253 inimesel, kuid tegelik nakatunute arv
võib olla isegi kuni kaks korda kõrgem!

100 sündinud lapse kohta jääb sündimata 67 last, aastas registreeritakse Eestis pea
11 000 aborti!

Mida arvad sellest kõigest Sina?

Tule ja saa oma arvamuse kujundamiseks informatsiooni, jaga oma seisukohti, kuula ja
vaidle vastu - seda kõike kolmapäeval, 25. novembril kell 18:00 TÜ vanas
anatoomikumis (Lossi 38) toimuval üritusel „Täna joome ja seksime, homme teeme
aborti“.

Kavas on šokeeriv lühifilm alkoholist, mida kommenteerivad Enno Kross ja prof. Arvo
Tikk Eesti Karsklusliidust AVE. Lisaks faktid ja statistika, mida mujalt ei leia.

Seksimise ja abordi teemasid lahkavad Helena Tamm ja Gilber Kask Eesti
Arstiteadusüliõpilaste seltsist ning Kaarel Roostar ja Teresa Vooglaid.

Üritusele eelnevalt registreeruma ei pea ja see on kõigile TASUTA!

Arutelu modereerib TÜ üliõpilasesinduse esimees Alo Lõoke.



Kõigile osalejatele tasuta tervitusjook ja ekskursioon vanas anatoomikumis!


Esiteks. "AIDSI-haigete arv on nii- ja niipalju, aga tegelikult võib see olla lausa kaks korda kõrgem." Millise õigusega tekitatakse paanikat puuduvate faktide abil, jääb selgusetuks. Kõlab nagu seagripipaanika.

Teiseks - Eestis jääb aastas sündimata aastas kuni 11 000 last. Ühesõnaga, tegemist pole mitte debatiga abordi teemadel, vaid möönmisega, et need naised on justkui milleski süüdi?

Mis mulle kohale ei jõua, on see, et hirmpalju rõhutatakse, et AIDS pole "narkarite" ja "idavirulaste" haigus, et see võib juhtuda ükskõik kellega, isegi sinuga. Samas, kampaanias on julmalt kokku pandud alkohol ja abort. Minul jääb sellest kirjast mulje, et abivajavatele naistele öeldakse: joo vähem, libu. Justkui kõikide abortide põhjuseks oleks eelmise õhtu räme jooming.

TÜÜE olemasolu, kampaaniad ja struktuur on mulle algusest peale arusaamatuks ja isegi vastumeelseks osutunud; seekord on nad aga üle igasuguse piiri läinud. Säärastele teemadele ei tohi mitte mingil juhul hinnangut anda, eriti "debati" loosungi all.
Samamoodi pole mitte kuidagi õigustatud alkoholi ja abordi sidumine ühise kampaania alla.

Jah, kindlasti on noori naisi, kes päris täpselt ei mõista, mis abort tegelikult on ning mida see endaga kaasa toob. Sama palju või isegi rohkem on naisi, kelle jaoks see on üks elu valusamaid otsuseid, ülimalt traumeeriv kogemus ning põhjustab väga palju kannatusi ka aastaid peale juhtunut. Kujutage nüüd ette, et üks viimastest näeb erkpunast plakatit, millel kirjas: Täna joome ja seksime, homme teeme aborti!

Selline teguviis on julm ja mõtlematu ning suunatud - kellele? Kui mitte nendele samadele noortele naistele, kelledele siis veel? Me ei saa lihtsalt öelda, et Hei, lapsetapjad, ärge jooge siis ennast mällu.

Tegemist on propaganda, mitte sotsiaalkampaania või objektiivse debatiüritusega.


Pealegi, abort üleüldiselt on miski, mis peab kindlasti olema seaduslik ning riigipoolse toetusega (vähemalt osalisega, nagu Eestis). Naine, kes oma last ei taha, suure tõenäosusega seda last ka ei saa, olgu see siis vähemalt ohutu ja kontrollitav protsess.

Teiseks, liiga palju arvatakse, et oluline on üheksa kuud ja sünnitus. Kui beebi juba ilma peal, siis on asi korras ja iive tõuseb. Keegi ei räägi kahjuks kasvatamise olulisusest ning lapse elukeskkonna tähtsusest. Kui iseendaga mitte hakkama saav noor naisterahvas lapse sünnitab, on väga tõenäoline, et sellest lapsest täisväärtuslikku kodanikku ei saa. Kas me seda soovimegi? Statistika on küll tore nähtus, aga inimesed on veidi olulisemad.

Oma väikese sotsiaaltöö kogemusega olen näiteks näinud 19-aastast noort ema, kellel aastane laps juba olemas ning viimase trimestri kõht ees. Ta rääkis minuga pärast suitsupausi, vahepeal suvalisele kutile helistades, et see õhtuks samakat tooks.

Kui sul pole raha, meest, elukohta - mida annab võõraste inimeste tänitamine teemal "emainstinkt" ning "kuidagi ikka saab"? Palun väga, tulge siis appi. Andke sellele noorele emale raha, hoidke tema last, kuni ta tööd otsib, aidake tal elukoht leida, varustage teda mähkmete, lutipudelite ja lasteriietega, kallistage teda, kui ta enam ei jaksa. Kus need inimesed siis on?

Lihtne on teisi hukka mõista, eriti dogmaatilisel tasandil. Kahjuks pole asjad kunagi nii lihtsad, et mingi "üliõpilasesindus" võiks oma mõtlematu kampaaniaga räigeid loosungeid õhku paisata.

Sellised sõnavõtud teevad üliõpilastele ainult häbi.


Kui paljud teist eile oma "tervitusjoogile" järgi läksid?

reede, 13. november 2009

Läheb kesteabmitmekümnes magamata tund.
Viimased päevad/nädal on olnud veider, müstiline, veidi ebareaalne.

Aga reaalsus hakkab tagasi tulema ja see on alati, eranditult halb.

Joon hommikuste uudiste taustaks lahustuvat kohvi ja mõtlen - 45min pärast algab reporteritöö. Viimane.

Imelik on ilma nende reedeteta. Nagu laev, kes ankru kaotanud.


Ja mõned inimesed on tõeliselt julmad.

esmaspäev, 9. november 2009

'Come to the edge', He said.

They said, 'We are afraid.'

'Come to the edge', He said.

They came.

He pushed them... and they flew." ...... Guillaume Apollinair