"aga kaaaaaaaaaasvataaajaa..."
kolm päeva olin siis kasvataja Eesti lastekodude ja turvakodude lastele. Minu enda pätakad (ehk siis Tartu lapsed) olid väga mõistlikud ja toredad (mõningased kraavisredutamised ja kivikogumised välja arvata) ja tegelikult ka ülejäänutega polnud palju muret. Ja näpuvärviteraapiat oli neile tore teha, kuigi lõppkokkuvõttes olin mina üleni värviga koos ja palju rohkem laps, kui nemad kõik kokku. Üks lastekodupoiss läks mulle eriti sügavalt hinge, tema siirus ja heatahtlikkus ja... Ma ei teagi kohe. Adoptsioon on teemas.

Uku ostis tuhande kahesaja eeksi eest Starcrafti lauamängu. Kõige lahedam on, et see ristiti sisse siis, kui mina Ojakos (Pärnu lähistel) lapsi kantseldasin. Masendav. Aga mina ostsin endale sünnipäevaks Munchkin Questi. Mis on väga lahe mäng, mida keegi minuga ei mängi.
Masendav.

Sünnipäev läks hästi, kõik tulid kohale (kuigi Tallinna rahvas 15ks minutiks), sai tehtud sauna, viineripirukaid ja Džungel Špiidot (Jungle Speed), kalad kolisid suuremasse akvaariumisse ja ma ajasin mööda Ilmatsalu teed taga Tartu kullerit, kes mulle Ristolt lilli tõi. Õpitud sai, et kell viis hommikul valmivad parimad kotletid ja et Parre ei oska numa-numat laulda. Ma panin vaikselt silma peale ühele kenale poisile, kes diivani peal istus, aga siis mul tuli meelde, et see on ju mu oma mees. Ma polnud ainus, küll, kes talle silma viskas.

Ja kui keegi peaks mäletama, et enne valimisi ma lubasin Eestist ära kolida, kui KE Eestit esindama hakkab, siis niipalju, et... Esimesel võimalusel. Tarand ja kolm idiooti. Parim kooslus üldse. Ma arvan, et see üksik reformikas on nagu kapten Spock ja lihtsalt facepalmib kogu aja.