teada-tuntud on tõsiasi, et mida rohkem vabadust, seda vähem valikuid. Nõuka-ajal koolivorme kandes üritati neid ikka ümber õmmelda või rohkem piha ümber tõmmata, et teistest eristuda; tänapäeval, kui valikud on rohkem, kui kunagi varem, näevad kõik täpselt ühesugused välja (ja isegi mõtlevad ühtmoodi).

Ja mis veel hullem, teistsuguseid tahetakse tagasi "õigeks pöörata". Inimesed on alati kartnud endast erinevaid ning üldiselt probleemi (ja tema tekitaja) elimineerinud. Kriminaalkoodeksid sätestavad tänapäeval selle eest rangeid karistusi, nii on paljas "eliminatsioon" raskendatud ning appi tuleb võtta teistsugused meetmed - veenmine, näiteks.
Mõelge, mitu korda päevas kuulete käske, "soovitusi" või nõudmisi enda isiku pihta? Mitte ainult meedias ja reklaamides, ka tuttavatele peab pidevalt põhjendama ja tõestama oma teguviiside õigsust. Sageli on avalikes kohtades inimeste käitumist uurides (ehk siis kohvikutes/baarides teisi vaadates) selgunud, et ehedus või siirus toimingutes puudub. Kõik justkui mängiksid mingit mängu, mille reeglid on selged ja petmine ilmne, aga keegi ei võta midagi ette.
Teadagi on ausus kõige otsesem tee kuristikku. Ent miks? Selgusetuks jääb, mispärast kardavad inimesed ausust ja siirust rohkem kui tuld. Liiga kerge on ausust segi ajada jämedusega, siirust lapsikusega ning enesele kindlaks jäämist jäärapäisusega. Inimesed on harjunud oma õõvastavate mängude mängimisega ning teevad seda edasi, päevast päeva ja aastast aastasse, kuni käib klõps! ning nad avastavad, et nende elu on nagu jõulukaunistus: traditsiooniline, kaunis ja näiliselt eriline, ent tegelikult kergestipurunev, masstoodetav ja seest tühi.


***

Teate seda nalja?
Naised abielluvad lootuses, et mees muutub.
Mehed abielluvad lootuses, et naine ei muutu.

Sageli püütakse teisi muuta. Ühelt poolt on see üllas soov kedagi "paremaks muuta", teisal kergema vastupanu valimine - miks mitte muuta hoopis ennast? Tegelikult on see rumal ja tühine tegevus. Esiteks ei ole mitte kellelgi õigust hukka mõista kellegi teise tegevusi - või kedagi kuskile "suunata". Head ja halba ei ole olemas, olemas on vaid kontekst. Seaduserikkumine on väär, seaduse rikkumine usu nimel on märterlus. Inimese tapmine on patt, kurjategija tapmine "üllas". Meile õpetatakse väikesest peale, mis on "hea" ja mis "vale", ent kunagi ei õpetata ise otsuseid tegema. See kasvatabki türanne, kriminaale ja lihtsalt lauslolle. Etteantud valikuid ja otsuseid on palju lihtsam langetada (lugege kokku päeva jooksul kuuldud käsud (kõik, ka reklaamid, saated, sõprade nõudmised, tööülesanded jne) ja vaadake, kui palju te neist täidate, kui palju teie elust on tegelikult lihtsalt kellegi teise käskude täitmine. Ja pelk mõte, et teha midagi ainult enda jaoks, täidab teid süütundega, sest enesele soovimine on isekas ja halb. Miks küll? Kui kõik elavad kellegi teise jaoks, polegi ühtegi tervet inimest alles. Ja see oleks kurb.

Milleks soovida teist inimest muuta? Mõnikord on see mõni häiriv isikuomadus, mõnikord lihtsalt soov end maksma panna. Mehed üritavad "taltsutada" naist, kes kunagi tundus metsik, ent nüüd teda aheldades saab rahuldada tungi, mis jäänud ajast, kus hobuseid taltsutati. Tänapäeval ei saa isegi oma autot putitada, kuna see on arusaamatut tehnoloogiat täis.
Sõbrannad üritavad "abiks olla" ning arglikku tüdrukut "enesekindlamaks" muuta, ent inimest ei saa "enesekindlamaks muuta". See loob sisemiselt nõrga ja väliselt edeva inimese, kes on pealiskaudne ning ei suuda hoomata asjade tõelist väärtust.
Kellegi muutmine on rahuldustpakkuv protsess, mille tulemustega saab kiidelda või hoopis tõdeda, et "andsin küll oma parima, ent eks mõni jääbki endiseks..."

Ja need, kes jäävad, on kõige rohkem väärt.
Enesearendamine on üks asi ja iga päev õpitakse midagi uut. Ma hakkasin islandi ja gaeli keelt õppima, aga see ei tähenda, et ma muutuksin kahvatuks islandlannaks või šoti metshaldjaks, pigem kasvab mu keelevaist. Õppimine ja kogemuste omandamine on üks asi,;kellelegi elutarkuse jagamine on väga positiivne, sõbrale nõuandmine veel parem. Kellelegi ettekirjutuste tegemine on haavav ja kohatu.

Tahad kedagi "paremaks inimeseks muuta"? Vaata peeglisse ja mõtle, äkki ta on lihtsalt liiga aus.