laupäev, 28. veebruar 2009

juba viimased paar päeva on väljas olnud hilistalvine-varakevadine aeg, kus kumbki aastaaeg ei domineeri; päike ei paista, linnud ei laula, sula pole päris sula, vaid lihtsalt mingisugune märg ja lörtsine lögastumine, mis muudab terve linna ligaseks, pruunikaks ning lirtsuvaks. Täna hommikul ärkasime kell kaheksa ning avastasime, et öösel on maha sadanud pool meetrit lund. Eesti ilmad on tõsipoolest veidrad.

Veel veidram on Eesti meediailm. Teisipäeval oli tervel Eestil võimalus teleka ees onada, kuulsate onude ja tädide frakke ja kleite maha tehes, viina juues ja saunas käies. Mõni mõtles ehk juba siis, mida Lass vastuvõtul tegi (ja kas ta on La Perla uus pesumodell), aga minul kihvatas alles siis, kui kuulasin intervjuud, mida DelfiTV Lassiga tegi.

Esiteks, Lass on meediatoode, täpselt samamoodi nagu Vändra-Aveli või Niki või kunagine Push Upi Margot. Ta on ilmatüdrukust peale pingutanud endal juuksed peast, et meedia tähelepanu saada ning kuidagi intriigide keerisesse pugeda. Nüüd aga, kui ta on purdest mööda astunud ja ennast enamiku silmis kollase ajakirjanduse tolaks teinud, on äkki meedia süüdi selles, et teda materdab. Intervjuus ei olnud mitte ühtegi uudset või tõsist mõtet - selge see, et Eesti meedia on sügavalt kollase poole kaldunud; selge see, et palju esineb "rämps"-uudiseid, et väga palju uudiseid on lihtsalt vale spekulatsioon (kes magab kellega, kes käis kellega reisil). Kelle kohta need uudised aga käivad? Inimeste, kes on ise end meedia orbiiti toonud, need, kelle kuulsus ainult sellel põhinebki. Võib-olla Lass loodab, et kui ta nüüd meediale aru pähe paneb, muutub ta kuidagi õilsamaks (õnnetu sõdalane? wtf?). Kurb, et ta ei mõista, et kui ta kaotab "sellised" uudised ära, kaob ka Liis Lass.
Teiseks, kes on Liis ütlemaks, mis Eesti meedial viga on? Marju Lauristin ütles juba kümnend tagasi, et Eesti ajakirjandus kolletab nagu Rakvere raibe. Ja keegi ei pinisenud. Sest et tal on natuke ka õigust sellised statemente teha. Kui Liis Lass tuleb onjutama sellest, kui kuripaha on Eesti meedia, millest ta räägib? Kontentanalüüs? Faktoranalüüs? Küsitlused? Või hoopis osalusvaatlus? Temasugused teevadki meedia selliseks ta on - Avelite, Nikide ja Olgade mängumaaks.
Kolmandaks, kui ta tahab teha tõsist ajakirjandust, siis... Kas Lass24 on tõsine ajakirjandus? Ta kirjutas ka Meestekasse kolumni, mis samamoodi ei hiilanud kirjakeele kasutamise või grammatikaga; nüüd avas ta terve portaali. Loomulikult, meelelahutusena on see hea, mitte nii hea, kui elu24, ent siiski. Ajakirjandus? Või arvamusleht? Kindlasti mitte.
Kui paar päeva tagasi vaatasin, et milline see Lassi portaal siis on, mis ei kannata tänapäeva meedia kollasust, laimu, sõnapeksu ja korruptsiooni, siis mida pidin nägema? Esilehe esimene uudis oli Lauri Laasist, teatavasti tema kaaslasest presidendiballil. Samuti propageeriti seal narkootikumide kasutamist (ning kui see polnud propageerimine, oli see pealkirjaga eksitamine). Lass rääkis sellest, kuidas tema ja tema kaaslased on kolmas võim (kallis Liis, meedia on siiski neljas võim) ning esimene tsiteeritav blogi oli Tähismaade oma, Eesti kõige õelam, valelikum ning laimavam blogi. Kuhu jääb kvaliteetajakirjandus, mida neiu nii tugevalt propageerib?
Ehk ta mõtles, et teeb toreda PR-triki. Äkki ta peaks Aune Pastile helistama, nõu küsima.



Eile oli Delfis huvitav seik. Teatavasti töötavad portaalid klikkide arvu tõstmiseks. Eile oli esiletõstetud uudis "Töötus on 7%". Mitu tundi oli see suhteliselt tähelepanuta, mõni kommentaar vast oli. Viimaks vahetati pealkiri ära - "Eestis on juba 46 500 töötut!" ning paari minutiga tuli 33 kommentaari. Lahe trikk, mulle meeldis. Paanika külvamine on kuidagi tavaliseks saanud, ootan midagi uut.

Kommentaare ei ole: