ma olen pühapäevast alates Radissonis olnud ning just praegu tulin tagasi linnast, kuhu sattusin esimest korda siinoleku jooksul. Huvitav oli korraga palju madalamal olla.
Tööd on palju tehtud, ning läheb veel edasi. Pea on umbes, aga vaade on ilus. Ja üldse. Ma olen viimased päevad vegeteerinud liba-maailmas, kus kõik tehakse sinu eest, pead lihtsalt One Touch Buttonit vajutama. Mõnus on. Ja õhtul on komm padja peal.


Samuti on viimased päevad olnud revelationit täis. Uskumatud inimesed on öelnud uskumatuid asju; kes uskumatult häid, kes uskumatult halbu.

Käisime eile Karliga TIKis. Päris sürreaalne emotsioon tekkis; pole pärast lõpetamist sinna sattunud ning noh... Sürreaalne tunne oli, hea.

Aga. Kuna ma viibin parasjagu meie kallis pealinnas, Moskva väikeses õekeses, oleks vist pisitilluke poliitiline kommentaar õigustet. WTF???
Hea küll, KOVid on horisondil ning kuidagi tuleb kodanike tähelepanu oma tegemajätmistelt kõrvale juhtida. Hea küll, demagoogia on alati olnud Keskerakonna kaubamärk, populismist rääkimata. Ning loomulikult püüab KK (oo mis põnev kombinatsioon) poliitiliselt kõige küündimatumaid, samas kõige haavatavamaid gruppe (sellest allpool).
Jättes kõrvale kõik ilmselge (Reformi mustavad valimisplakatid, mitte Keski tegevust selgitavad ja reklaamivad; puuduliku töö linnajuhtimises; linna raha raiskamist erakondliku propaganda peale jne, jne), tuleb lähemalt vaadata kahte küsimust.

Esimene neist on nii demagoogiline, et isegi Goebbels punastaks oma küündimatuses. Kes siis veel võinuks tulla säärase meeldiva valimisloosungi peale, nagu No pasaran! (vabandan siinkohal kursiivi ning õigete tähtede puudumise pärast, blogger.com-is on sellega lihtsalt tükk tegu ning ma ei viitsi pidevalt kursiivi ja normaalse teksti vahel pendeldada). Üks tuntumaid "antifašistlikke" loosungeid, mis seostub eelkõige Hispaania verise kodusõjaga. Pole midagi paremat kui idee kasutada seda linnavalitsuse valimise hüüdlausena. Milles seisneb viga?
Esiteks on tegu haleda katsega süstida nostalgiat internatsidesse, kes kaks aastakümmet tagasi Toompea all oma võimu tagasi nõudsid. Venelasi on lihtne mõista: nad toodi Suurelt Isamaalt väikesesse Eestisse, kellest oli väga raske uskuda, et ta ükskord jälle Eestiks saab. Eestlased olid tol ajal rahvusvähemus, mitte venelased, kellel oli privileeg ja ülemvõim. See olukord muutus hetkega - loomulikult püüdsid nad enda võimu säilitada ning mõned neist loodavad siiani, et Papa-san Putin lööb korra majja ning taastab venelaste õiguspärase võimu. Loomulikult on tore meenutada noorusajal tehtud koerusi, kuulda oma kõrvus pasarani-hõikeid ning tuletada Vasjale meelde, kuidas pärast meeleavaldust sai Toompea kõrval vanas kõrtsus sada ja seened tehtud. Aga targemad venelased saavad aru, et see on emotsionaalne manipulatsioon ning isegi neile ei meeldi selline asi. See pole enam isegi demagoogia, see on ületanud kommunismi-propaganda ning sõuab parasjagu mööda telefonimüüjate jutumerd. Ja mõtlevale inimesele (ka vene valijale) on selline asi vastukarva silitamine.

Teiseks on probleem otseses vastuseisus kellelegi. "No pasaran" tähendab THEY SHALL NOT PASS, sõnad, mis lausutud Dolores Ibarruri Gomezi poolt (jällegi vabandan õigete tähtede puudumise pärast) Madridi piiramise ajal peetud "No pasarani" kõnes, olles sügavalt antifašistliku loomuga. Niisiis, kes täpselt läbi/mööda ei pääse? Ma oletan, ja palun parandage mind, kui ma eksin, et see võib viidata Sauronile, khm, Ansipile, kes on süüdi ülemaailmses majanduskriisis, Aafrika näljahädades ning Katarinas, mis New Orleansi tänavaid puhtaks pühkis. Tegelikult läheksin ma isegi kaugemale; ma ütleksin, et praegu toimub Eestis huvitav nähtus, meil justkui oleks kaheparteisüsteem ning need parteid on Keskerakond versus Reform. Igal muul ajal on tegemist kaheparteisüsteemiga Keskerakond versus Kõik Muud Erakonnad Peale Rahvaliidu, ent praegu on ääretult oluline, et rahvast võimalikult palju Reformi vastu üles ässitada. Ning, nagu alati, teeb KK seda ebapädevate gruppide kaudu.

SUUR MEELEAVALDUS TALLINNAS!
Mida see tegelikult tähendab? Kohale tulevad kindlasti linnavalitsuse liikmed, sest vastasel juhul kaotaksid nad oma töö. Neid ei saa poliitiliselt ebapädevateks lugeda. Samuti tulevad kohale noorkesikud, keda saab lugeda kõike muud kui ebapädevaks: väikeseid populiste leiab iga nurga pealt ning nad tunduvad paljunevat (raha ületab moraali alati). Veel on kohal suured propagandistid ning erakonna ikoonid, igale tüübile oma. Neid ei saa kokku aga piisavalt, et isegi mõni parkimiskoht ära täita, rääkimata suurest meeleavaldusest. Sellepärast tuleb kasutada vanu häid nippe. Kõigepealt, juba hommikul vara on kohal nopasaranid. See on üks hiljuti tekkinud subkultuur, eelkõige Tallinnas, aga sõsarrakkudega Narvas ja Jõhvis. Nende jaoks on Edgar midagi Pavel Morozovi taolist, kes müüb maha ka oma isamaa, selleks et püha punast lehma päästa. Nopasaranid tulevad kohale, sõimavad eestlasi, karjuvad natuke loosungeid, sõimavad eestlasi fašistideks, pilluvad Toompeal pudeleid vastu seina (sest ilmselgelt on kõige õigem mõte Riigikogu ees Valitsuse vastu protestida). Nad on poliitiliselt ebapädevad, kuna neil puudub igasugune arusaam riigi- ja õigussüsteemi toimimisest; neid on kasvatatud teadmisega, et eestlased on nõmedad (ja siis me tulime välja integratsiooniga, mis seda arvamust pigem hullemaks muutis) ja et Savisaar on suur juht ja õpetaja, kes vabastab venelased eestlaste fašistlikust okupatsioonist. Aga õnneks pole nendelt oota suurt midagi peale kerge materiaalse kahju ja mõne sisselöödud hamba.
Loomulikult võib näha ka bussidega kohaletoodud pensionäre, kes ei jäta kasutamata tasuta võimalust Tallinnasse pääseda. Nemad elasid vanal Nõuka-ajal ja teavad, et kui tasuta saadud, siis tuleb ära võtta. Vanast harjumusest on nad põhimõtteliselt riigivastased, sest riik on kauge ja kuri, ning ei mõista, et kui inimesed makse ei maksa, on riigi toimimine võimatu ning et Ansip tegelikult ei olegi Sauron.

Olgem ausad, Eesti poliitikas ei ole tegelikult suurt vahet, kes parasjagu võimul on, kui see võimulolev partei pole Keskerakond. Olgu, kui Rohelised peaksid võimule saama, saaks võib-olla vahepeal Vabaduse väljaku ekraanilt väljasurevaid loomi või auklikku osoonikihti või muud rohepopulismi näha. Reformierakond on teinud erakordse töö, jäädes võimalikult tahaplaanile ning tehes vajaliku ära ja lüües riigivihkajatele käega. Mitte keegi teine ei suudaks praeguses olukorras selgeks jääda. On ka võimatu aru saada, mis valitsus nii halvasti teinud on. Lätis ei ole Reformid võimul, ja neil on ka päris sitt olla, vabandust väljenduse pärast. Neil on isegi kordi hullem. Ehk on seal pisikesed orava-alamad? Kes käivad riiki korrumpeerimas? Tõenäoliselt.

Igatahes, Keskerakond on ületanud iseennast ja Goebbelsit ning tõenäoliselt kaotab oma aktsioonidega päris palju valijaid. Kellelegi ju ei meeldi, kui neid rumalaks peetakse.