iialgi ei tohiks tähelepanuta jätta inimeste reaktsiooni mõnele olukorrale; see võib näidata nii mõndagi huvitavat. viimasel ajal on selliseid "üllatajaid" ette tulnud päris mitmeid, mõned positiivsed, mõned üllatavalt negatiivsed. Ja üha rohkem saab selgeks, et mida nooblim või viisakam üritab inimene näida, seda mölaklikum on ta tõenäoliselt mingis muus olukorras. Olen veendunud, et mingisugusest ajahetkest alates suudab täiskasvanud inimene oma (negatiivset) arvamust väljendada ka viisakate sõnade ning pädeva argumentatsiooniga, laskumata labaste eufemismide ning nilbete solvanguteni. Viimase kolme päevaga on see veendumus kõikuma löönud.

Loomulikult ei ole inimene alati at their best ning meie kõigi elus on hetki, mida pole ehk kõige tervislikum mäletada. Üldiselt nende üle naerdakse, halvemal juhul toimub kerge konfront ning tekkinud probleem laheneb iseenesest. Ebaviisakusteni üldiselt ei laskuta.


Ja teiseks läheme Ukuga pulma, väga positiivne on teda ülikonnas näha :)

Täna on tähesadu ja Tartuff ja sume augustiöö ja teoorias see peaks olema "moonlight picnic under the stars with cava and strawberries" moment, aga kui me oleme Diablo LANi lõpetanud, läheme lihtsalt ja istume vaikides raamatukogu purskkaevu ees nagu eile, et näha välja kergelt armunud, aga mitte lamedad. Ja maasikad ja cava peidame salli alla, et keegi millestki valesti aru ei saaks. Ja tähti vaatame silmanurgast. Sellepärast, et ega me ometi ole mingisugused romantikaohvrid... Eriti...

Seniks armastust kõigile.