Eile tuli meediakasutuse praktikumis teemaks Pulleritsu AIDSi-artikkel. Siinkohal ma seda teemat kommenteerima ei hakka, seal on paljutki, mida ma ei tahaks hinnata enne, kui oleme tema enda kommentaare kuulda saanud.

Aga - teema läks edasi TÜÜE uue pärliga, Täna joome ja seksime, homme teeme aborti! kampaaniaga. Niisiis, tegemist on järjekordse sotsiaalkampaaniaga, mille eesmärgiks on tõsta noorte teadlikkust probleemist (loe: jagada TÜÜE logoga kondoome). Kas tegemist on varjatud reklaami või propagandaga, see on igaühe isikliku arvamuse küsimus; palju olulisem teema on: kellele on selline kampaania suunatud?

Need, kes pole kirja saanud, siin see on:

Iga eestlane joob aastas ära keskmiselt 12 liitrit absoluutset alkoholi!

Kokku on Eestis HI-viirus diagnoositud 7253 inimesel, kuid tegelik nakatunute arv
võib olla isegi kuni kaks korda kõrgem!

100 sündinud lapse kohta jääb sündimata 67 last, aastas registreeritakse Eestis pea
11 000 aborti!

Mida arvad sellest kõigest Sina?

Tule ja saa oma arvamuse kujundamiseks informatsiooni, jaga oma seisukohti, kuula ja
vaidle vastu - seda kõike kolmapäeval, 25. novembril kell 18:00 TÜ vanas
anatoomikumis (Lossi 38) toimuval üritusel „Täna joome ja seksime, homme teeme
aborti“.

Kavas on šokeeriv lühifilm alkoholist, mida kommenteerivad Enno Kross ja prof. Arvo
Tikk Eesti Karsklusliidust AVE. Lisaks faktid ja statistika, mida mujalt ei leia.

Seksimise ja abordi teemasid lahkavad Helena Tamm ja Gilber Kask Eesti
Arstiteadusüliõpilaste seltsist ning Kaarel Roostar ja Teresa Vooglaid.

Üritusele eelnevalt registreeruma ei pea ja see on kõigile TASUTA!

Arutelu modereerib TÜ üliõpilasesinduse esimees Alo Lõoke.



Kõigile osalejatele tasuta tervitusjook ja ekskursioon vanas anatoomikumis!

Esiteks. "AIDSI-haigete arv on nii- ja niipalju, aga tegelikult võib see olla lausa kaks korda kõrgem." Millise õigusega tekitatakse paanikat puuduvate faktide abil, jääb selgusetuks. Kõlab nagu seagripipaanika.

Teiseks - Eestis jääb aastas sündimata aastas kuni 11 000 last. Ühesõnaga, tegemist pole mitte debatiga abordi teemadel, vaid möönmisega, et need naised on justkui milleski süüdi?

Mis mulle kohale ei jõua, on see, et hirmpalju rõhutatakse, et AIDS pole "narkarite" ja "idavirulaste" haigus, et see võib juhtuda ükskõik kellega, isegi sinuga. Samas, kampaanias on julmalt kokku pandud alkohol ja abort. Minul jääb sellest kirjast mulje, et abivajavatele naistele öeldakse: joo vähem, libu. Justkui kõikide abortide põhjuseks oleks eelmise õhtu räme jooming.

TÜÜE olemasolu, kampaaniad ja struktuur on mulle algusest peale arusaamatuks ja isegi vastumeelseks osutunud; seekord on nad aga üle igasuguse piiri läinud. Säärastele teemadele ei tohi mitte mingil juhul hinnangut anda, eriti "debati" loosungi all.
Samamoodi pole mitte kuidagi õigustatud alkoholi ja abordi sidumine ühise kampaania alla.

Jah, kindlasti on noori naisi, kes päris täpselt ei mõista, mis abort tegelikult on ning mida see endaga kaasa toob. Sama palju või isegi rohkem on naisi, kelle jaoks see on üks elu valusamaid otsuseid, ülimalt traumeeriv kogemus ning põhjustab väga palju kannatusi ka aastaid peale juhtunut. Kujutage nüüd ette, et üks viimastest näeb erkpunast plakatit, millel kirjas: Täna joome ja seksime, homme teeme aborti!

Selline teguviis on julm ja mõtlematu ning suunatud - kellele? Kui mitte nendele samadele noortele naistele, kelledele siis veel? Me ei saa lihtsalt öelda, et Hei, lapsetapjad, ärge jooge siis ennast mällu.

Tegemist on propaganda, mitte sotsiaalkampaania või objektiivse debatiüritusega.


Pealegi, abort üleüldiselt on miski, mis peab kindlasti olema seaduslik ning riigipoolse toetusega (vähemalt osalisega, nagu Eestis). Naine, kes oma last ei taha, suure tõenäosusega seda last ka ei saa, olgu see siis vähemalt ohutu ja kontrollitav protsess.

Teiseks, liiga palju arvatakse, et oluline on üheksa kuud ja sünnitus. Kui beebi juba ilma peal, siis on asi korras ja iive tõuseb. Keegi ei räägi kahjuks kasvatamise olulisusest ning lapse elukeskkonna tähtsusest. Kui iseendaga mitte hakkama saav noor naisterahvas lapse sünnitab, on väga tõenäoline, et sellest lapsest täisväärtuslikku kodanikku ei saa. Kas me seda soovimegi? Statistika on küll tore nähtus, aga inimesed on veidi olulisemad.

Oma väikese sotsiaaltöö kogemusega olen näiteks näinud 19-aastast noort ema, kellel aastane laps juba olemas ning viimase trimestri kõht ees. Ta rääkis minuga pärast suitsupausi, vahepeal suvalisele kutile helistades, et see õhtuks samakat tooks.

Kui sul pole raha, meest, elukohta - mida annab võõraste inimeste tänitamine teemal "emainstinkt" ning "kuidagi ikka saab"? Palun väga, tulge siis appi. Andke sellele noorele emale raha, hoidke tema last, kuni ta tööd otsib, aidake tal elukoht leida, varustage teda mähkmete, lutipudelite ja lasteriietega, kallistage teda, kui ta enam ei jaksa. Kus need inimesed siis on?

Lihtne on teisi hukka mõista, eriti dogmaatilisel tasandil. Kahjuks pole asjad kunagi nii lihtsad, et mingi "üliõpilasesindus" võiks oma mõtlematu kampaaniaga räigeid loosungeid õhku paisata.

Sellised sõnavõtud teevad üliõpilastele ainult häbi.


Kui paljud teist eile oma "tervitusjoogile" järgi läksid?

http://www.postimees.ee/?id=182420

Läheb kesteabmitmekümnes magamata tund.
Viimased päevad/nädal on olnud veider, müstiline, veidi ebareaalne.

Aga reaalsus hakkab tagasi tulema ja see on alati, eranditult halb.

Joon hommikuste uudiste taustaks lahustuvat kohvi ja mõtlen - 45min pärast algab reporteritöö. Viimane.

Imelik on ilma nende reedeteta. Nagu laev, kes ankru kaotanud.


Ja mõned inimesed on tõeliselt julmad.

'Come to the edge', He said.

They said, 'We are afraid.'

'Come to the edge', He said.

They came.

He pushed them... and they flew." ...... Guillaume Apollinair

Loomulikult olen ma apoliitiline ja kõik muu, ent nii kaunist kommentaari ei suuda ma sellegipoolest refereerimata jätta.
Kommentaar on võetud Delfi kommentaariumist, uudisest, kus Savisaar süüdistab Ansipit selles, et naiste palgad on väiksemad, kui meeste omad.

IME 2009, 30.10.2009 09:11
ühe asjaga pani Ansip küll mööda- ta oleks pidanud kevadel tagasi astuma ja andma kriisis riigi juhtimise pidulikult Edgar Savisaarele. Milline imeline õitseng oleks siis puhkenud- mööda eestimaad oleks ringi vuranud bussid täidetuna rohelisetes vestides töötute reisisaatjatega, naised oleks saanud meestest rohkem palka, taevast oleks sadanud mannaputru ja keskerakonna plakateid, eestimaalaste keldrid oleks täidetud küttepuude ja talvekartuliga isegi suvel, vene keele kõrval võiks ka eesti keelt kasutada alternatiivna riigiasutustes...

EDIT: Kommentaar meeldis ilmselt ka DELFIle, kuna selle pärast loodi lausa uus rubriik, Päeva Komm ning see postitati eraldi artiklina.

liiga palju tähendusi jääb mõttetult õhku rippuma. Me omistame asjadele mõtte, mis sageli pole üldse seoses tema tegeliku olemusega; me kõik elame tegelikult ebareaalses maailmas, pookides teiste tegudele/sõnadele külge enda loodud tähendusi.

Miks ta seda ütles? Miks ta seda nii ütles? Kas ta puudutas mind meelega või kogemata? Poolkogemata? Kas ta pärast puudutamist tahtis mind veel korra puudutada? Kas tema nukker nägu tähendab, et ta ei salli mind või et tal on paha olla? Kas ta ei tulnud sellepärast, et ta ei taha minuga aega veeta? Kas ta tuli sellepärast, et tal on mingid kurjad kavatsused?

Võib-olla peaksime vähem aega raiskama küsimuste küsimisele ja mõtete mõtlemisele ning asju tegema. Tegemine on loomulikult poole raskem kui mõtiskelu, ent toob ka otseseid tagajärgi.

Ja inimesed võtavad end liiga tõsiselt. Pidevalt on vaja kinni hoida mingisugusest raamist, mis endale ümber ehitatud, teisele poole vaatamata. Olgu, sul on oma stiil, sul on bändid mida sa kuulad, sul on inimesed, kellega sa suhtled, sul on ajakirjad, mida loed, aga näidates, et neist piiridest väljaastumine on sinu jaoks võimatu, diskrediteerid end päris korralikult. Kui sa ei suuda olla enese ja teiste vastu aus, muutud lõpuks kestaks. Pealegi, on ju kurnav olla kogu aeg keegi teine? Palju meeldivam on omada luksust olla pidevalt Sina Ise.

Siis ei pea teesklema, nagu sa poleks Lion Kingi ajal nutnud. Või poleks teinud vigu. Või näeksid alati Hea Välja. Või ei saaks kunagi haiget. Või ei tahaks sisimas, et keegi sulle pai teeks. Või vähemalt embaks.

Jah, imagod on toredad ja mõnes kontekstis hädavajalikud, ent alati peab sinu tegelik olemus neist läbi kumama. Muidu hakkaks mul kohvikus inimesi vaadates lihtsalt igav.

Valimised:

(kommentaar võetud Delfist)

Vadim Skasenko, 18.10.2009 15:28
mina andsin oma hääl edgar savisaarle. hurra hurra hurra elagu venemaa

ROSSIJA !!

käisime tantsutrennis. üllatavalt raske oli oma kätt poolteist tundi üleval hoida. ja igasugu pöördeid teha. ja ma näen vist unes ka AAAAAEGLANE, KIIRE-KIIRE, AAAAAAAAAAAEGLANE, KIIRE-KIIRE. Aga muidu oli tore ja tunne, et pea-aegu kunagi võime isegi natuke tantsida.

Aga väga kauges tulevikus.

Innovatsioonikuvandi ettekanne oli ka, nüüd peab ainult kirjaliku osa ära saatma. Närvi ajab, et kaks semestrit järjest on sama asi (loe: mull). Praktilised teadmised? Tsiteerides klassikuid,"eneseabikoolitus ei ole akadeemiline loeng".

Audiovisuaalses kommunikatsiooni televisiooni osas (kuidas ma peaksin seda lühendama?) vaatasime väikest kokkuvõtet Eesti teleajaloost 55-99. Mõnus.

Harjavars on ikka instituudis, nagu avastasime. Peaks moppi tihemini kasutama vist.

Penne keeb vist. Aga voodi on liig mugav, et vaatama minna. Kurb, iseenesest.

Kohutavalt tahaks öelda midagi poliitilist, päevakajalist või võõrsõna sisaldavat. Esiteks ei viitsi ja teiseks pole lametsemise tuju. Parem toksin pastakaga lehma, mis voodi kohal ripub. Õigemini ripub see lambi küljes, mille Uku voodi kohale monteeris, et me saaks enne magaminekut kõrvuti lugeda. Suht hirmuäratav, tegelikult, on mõelda, et meil ripuvad laes lehm, kilpkonn ja must lammas (kaks viimast Bulgaariast toodud marionettnukud. Seda enam).


PENNE. Mulle õrnalt meenub, et keegi kunagi kutsus mind Penneks. See võis olla Kütaru. Mulle ei meenu täpselt, miks, aga ma vist ei taha ka mäletada.
Hm, peaks talt homme küsima.


Aga siiski, for the sake of it, mmm, valimised on. Vohh.